Säilikpuudeks jäta suure diameetriga eritunnustega puud

Elupaik Funktsioon Tööliik
Mets
Elukeskkond
Lageraie

Bioloogilise mitmekesisuse hoidmiseks ja ökoloogilise sidususe tagamiseks säilitatakse metsamajandamisel elupaikade struktuurielemente (nt eelneva raieperioodi puid, jalalkuivanud puid ja tüükaid, lamapuitu, kõdupuitu, õõnsaid puid, põlemisjälgedega puid, põõsaliike ja metsas väheesinevaid puuliike), arvestades ka nende võimalikku mõju metsa tervislikule seisundile, puidu kvaliteedile, ökosüsteemi seisundile ja inimeste ohutusele.

Tegevuse kirjeldus

Säilikpuudeks jäta suure diameetriga eritunnustega kasvavad (elusad) ja jalal seisvad surnud puud ning tüükad (sh tüügastatud puud). Säilikpuude eritunnuste eelistus on: eelneva raieperioodi puud, kõrgema bioloogilise väärtusega puuliigi puud (jalakas, künnapuu, pärn, tamm, saar, haab, sanglepp), õõnsustega või põlemisjälgedega puud, seente viljakehadega puud, murdunud või mitme ladvaga puud, vaigutustega puud, tuuleluudadega puud, jämedate okstega ja/või madala laasuvusega puud (nt karjamaakuusk, puisniidutamm). Lihtsustatult võib öelda, et säilikpuuks sobib puu, mille puidukvaliteet on madal, ehk puul on mingi puidurike. Okaspuumetsades jäta võimalusel säilikpuuks ka lehtpuid.

Miks vajalik?

Säilikpuud pakuvad elupaiku mitmetele liikidele ja aitavad parandada maastikuilmet.