Bioloogilise mitmekesisuse hoidmiseks ja ökoloogilise sidususe tagamiseks säilitatakse metsamajandamisel elupaikade struktuurielemente (nt eelneva raieperioodi puid, jalalkuivanud puid ja tüükaid, lamapuitu, kõdupuitu, õõnsaid puid, põlemisjälgedega puid, põõsaliike ja metsas väheesinevaid puuliike), arvestades ka nende võimalikku mõju metsa tervislikule seisundile, puidu kvaliteedile, ökosüsteemi seisundile ja inimeste ohutusele.
Tegevuse kirjeldus
Säilikpuude jätmisel arvesta tööohutusega ja hilisema looduses liikumise ohutusega ja ohutusega naaberaladele (trassid, teed, kuivenduskraavid, hooned) ja samuti metsauuendamisega. Säilikpuudeks võib tüükaid juurde tekitada puude tüügastamise teel, eriti trasside, teede ja hoonete läheduses.
Miks vajalik?
Säilikpuud pakuvad elupaiku mitmetele liikidele ja aitavad parandada maastikuilmet. Säilikpuudeks ei tohi jätta ohtlike puid (nt viltused, rippuva ladvaga või haruga puu). Samuti ei tohiks säilikpuid jätta elektriliinidele, teedele, hoonetele lähemale kui puu kõrgus, muidu võib kukkudes puu neid kahjustada. Kui raielank on kitsas, siis tasub säilikpuud tüügastada, et vähendada ohtu naaberaladele.
